Eesti Mahe Veise- ja Lambaliha

ökoloogiliselt puhas ja hea

Tutvu toodetega
või võta meiega ühendust

Tooted

Märjamaa Lihatööstuse tooted on tunnustatud riikliku „Mahe“ kvaliteedimärgiga. Mahe- ehk ökoloogilises põllumajanduses peetakse tähtsaks loomade heaolu. Eesti mahedad põllumajanduslikud loomad veedavad suurema enamiku oma eluajast karjamaadel. Loomade paljunemist ei ole mõjutatud hormoonide abil, ei ole kasutatud kasvustimulaatoreid ega sünteetilisi ravimeid haiguste ennetamiseks. Loomade arv on piiratud mahepõllumajandusmaa suurusega.

Maheliha sisaldab rohkem kasulikke oomega-3 rasvhappeid ja vähem südame- ja teiste krooniliste haigustega seotud rasvhappeid. Liha on kvaliteetne ja selle tootmisel on väike ökoloogiline jalajälg. Tarbides Märjamaa Lihatööstuse tooteid toetad kohalikke Eesti põllumehi ja naisi.

Lihaveis

Mahe Lihaveiseliha on maitsev – sellel on iseloomulik maitse mis tuleneb mahepõllumaa taimestikust mida loom on söönud.

Tall

Mahe Talleliha on äratuntav heledama roosa värvuse järgi. Sellel on õrn ja hõrk maitse.

Loomade kokkuost

Ostame nii mahetunnustatud kui ka tavalisi veiseid ja ainult mahetunnustatud lambaid. Loomade saatmiseks lihatööstusesse võtke ühendust helistades +372 5689 6990 või saatke e-kiri aadressile kalev@maheliha.ee

Teile vastab

Kalev Kants, Tootmisjuht

Loe lähemalt

Meie tootmine

Tapamaja ja jahutuskambrite ruumid on renoveeritud 2016 aasta kevadel. Lihalõikuse ruumid on osaliselt renoveeritud samal ajal. Investeeritud on tapamaja ja lihalõikuse laiendamise plaanidesse, mis on leidnud toetust ja teostatakse järgnevatel aastatel. Mahetunnustuse tõendav dokument nr 262on välja antud mahepõllumajanduse seaduse paragrahvi 7 lõike 21 ja paragrahvi 17 lõike 3 alusel ning on kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 29 lõikes 1 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 889/2008 XII lisas tooduga. Meie tegevust on kontrollib Veterinaar- ja Toiduamet ja meie tegevus vastab kõnealustes õigusaktides sätestatud nõuetele.

Tegevusalad

Koduloomade tapmine ja töötlemine: lambad, veised Lihalõikus, hakkliha ja lihavalmististe valmistamine: lambaliha, veiseliha

Ala suurus4.18ha
Hoone585m2
Töötajad15 inimest
'16 käive1.52m€
'16 toodang310t
Veiseid '161500
Lambaid '16500

Me pöörame tähelepanu kvaliteedile

Eesti mahepõllumajandus

Ökoloogiliselt puhas toit

Mahetoit võidab inimeste heakskiidu üle kogu maailma. Juba aastaid jääb mahetoidu tootmise kasvutempo turukasvule alla. Ühest küljest see tähendab, et aina rohkem jõuab mahedana toodetud toorainet mahemärgistuna turule. Teisest küljest on oht, et järjest suurenevat nõudlust ei suudeta rahuldada. 2014. aastal maailma maheturu mahuks hinnati üle 60 miljardi euro. Kui maailma maheturg kasvas aastaga 9% siis mahepõllumajanduslikmaa suurenes vaid 1%.

Orgaaniline põllumajandusmaa 2006-2015
Allikas: Orgaanilise põllumajanduse register

Mahemaa on kolmekordistunud

Eestis on mahetootmine kiiresti laienenud – mahemaa pind on viimase 10 aastaga kasvanud ligi 3 korda. Mahetoidu ostueelistuse peamise põhjusena nimetavad Eesti tarbijad mahetoidu tervislikkust.

Maheloomakasvatusega tegeles üle kahe kolmandiku mahetootjatest (1151 tootjat) ning vaatamata vähestele töötlemisvõimalustele on maheloomakasvatajate arv ja mahedalt peetavate loomade koguarv viimase viie aasta jooksul hoogsalt kasvanud.

Kasvatatakse eelkõige lambaid (2015. a 54 470 looma, sh üleminekuaja läbinud 50 710) ja veiseid (41 744, sh üleminekuaja läbinud 37 831). Lihaveiste arv on viimase viie aastaga kasvanud üle kahe korra ning lammaste arv ligi viiendiku võrra.

Mahe-Eesti ehk Organic-Estonia

2015. aasta arengufondi võiduidee – tervet Eestit hõlmav puhta toidu ja keskkonnateadliku loodusriigi idee. Mahe on suund millega eristuda mitte vastanduda. Mahe tähendab loobumist mittevajalikust, reostavast ja hävitavast. See on jätkusuutlik mõtlemine ja vastutus kindlustada väärikas elu järgnevatele põlvkondadele. Suund, mis nutika tootearenduse, turunduse- ja müügitegevuse abil tõstab Eesti majandust ning riigi mainet nii sise- kui välisturul.

Viimase viie aasta jooksul on lihaveiste arv kahekordistunud, lammaste arv on kasvanud umbes 1/5 võrra.

Eesti lambakasvatust teeb tähelepanuväärseks see, et ligi pool kõikidest lammastest on mahepõllumajanduslikud. Lambakasvatusega tegeleb 350 ettevõtet ja rohkem kui 100 lambaga ettevõtteid on 154. Kõige rohkem lambaid peetakse Valga, Saare ja Põlva maakondades. Kõige suuremas karjas on 3247 lammast, see asub Valga maakonnas.


Oleme ühiselt seadnud eesmärgiks, et aastaks 2020 mahepõllumajanduslikku maad oleks 180,000 ha, 20% Eesti elanikkest tarbiks mahetooteid regulaarselt, mahetoitu pakutaks lasteasutustes, üle 90% Eesti mahetaimekasvatussaadustest ja 50% maheloomakasvatussaadustest jõuaks

mahemärgistatuna tarbijateni. Eesti mahetootmine ja mahetoodangu eksport peaks lähiaastatel kasvama rahalises vääringus kolm korda. Üks eesmärk on juba täidetud – 2015. aastal müüdi 96% mahetaimekasvatussaadustest mahemärgistatuna.

Meie asukoht